Geograafia
Tansaania on Aafrika idarannikul asuv riik.
Rahvaarv: 45 040 000 (2010)
Pindala: 945 088 km²
Asustustihedus: 41 in 1 km²
Pealinn: Dodoma (valitsus asub Dar es Salaamis)
Teised tähtsad linnad: Mwanza, Sansibar, Arusha
Riigikord: Presidentaalne föderatiivne vabariik
Riigikeeled: Suahiili, inglise
Rahaühik: Tansaania šilling
Ajavöönd: maailmaaeg +3
Tippdomeen: .tz
Tema naabriteks on Keenia, Uganda, Rwanda, Burundi, Kongo, Sambia, Malawi ja Mosambiik. Riigil on väljapääs India ookeanile. Tansaania geograafia on maailma üks mitmekülgsemaid ja unikaalsemaid; siin asuvad Aafrika kõrgeim ja madalaim punkt, mägijärved ning paljud looduspargid. Riigi põhjaosa on mägine ning siin paiknevad ka Meru ja Kilimanjaro tipud- mõlemad on aktiivsed vulkaanid.
Tansaanias asub ka kuulus Serengeti looduspark, mis pakub elupinda miljonitele valgetele mesilastele, sadadele lõvidele, elevantidele, leopardidele ja pühvlitele. Viktoria järv on Aafrika suurim järv ning seda peetaks ka Niiluse alguspunktiks. Tansaania keskel paikneb suur platoo rohumaade ja loodusparkidega.
Tansaania kliima varieerub piirkonniti: rannikul on kuum ning niiske, sisemaal on soe ja kuivem. Tansaanias esineb ka kaks pikka vihmaperioodi: märtsist maini ja novembrist jaanuarini.
Inimesed
Masai hõim
Masaid elavad tänapäeval peamiselt Keenias ja Tansaanias. Nad on karjakasvatajad.
Loe pikemalt http://et.wikipedia.org/wiki/Masaid
Tansaanias elab peaaegu 37 miljonit inimest. Rahvastik on jaotatud äärmiselt ebavõrdselt kogu riigi ulatuses. Tihedus varieerub ühest inimesest kuni 134 inimeseni ruutkilomeetri kohta. Rohkem kui 80% elanikkonnast elavad maal. Dar es Salaam on riigi pealinn, mis asub India ookeani rannikul. Siin elab üle 120 etnilise grupi, kellel kõigil on oma keel ning maailmamõistmine. Religioonidest on domineerivamad kristlus (30%), islam (35%), kohalikke jumalaid usub 35% inimestest.
Kliima
Tansaanias valitseb üldiselt troopiline kliima. Saartel ning rannikul on niiske ning kuum.
Keskmine sademete hulk aastas on 1000 mm. Keskmistel platoodel on palju kuivem, seal sajab ainult 250 mm aastas. Tippudel, mis ulatuvad üle 1500 meetri on kliimal juba tundra tunnused. Kõrgematel tippudel on igilumi ning -jää.
Välislink
Pildid
