Kõrgusest olenevate kliimatingimuste, mulla- ja taimekattevööndite vaheldumist nimetatakse kõrgusvööndilisuseks.

Kõrgusvööndilisus on omane kõikidele mägedele ja mäestikele.

Kujunemine

Mägedes langeb kõrguse kasvades temperatuur iga kilomeetri kohta 6 kraadi. Kui muutub kliima, siis muutub ka loodus.

Kilimandaro mäe jalamil on troopiline kliima, kuid tipus on külm. Kuigi globaalse soojenemise tulemusena sulas 11 000 aasta jooksul esimest korda 2005. aastal kahjuks lumemüts ära.

Mägede lumepiiri kõrgus oleneb sellest, millises kliimavöötmes mägi asub. Troopikas asub see 4-6 km kõrgusel, kuid jäävööndis palju madalamal. Antarktiks ja Arktikas asub lumepiir väga madalal.

Kilimanjaro mäe lumepiir algab umbes 5000 m kõrgusel.

ˇ
Kilimanjaro mäe lumepiir 1993. ja 2000. aastal

Tööleht

Google Drive's

https://docs.google.com/document/d/1yURkOwf575NPrnVGFXLAPwWrz5_l9SCsq9cLRcJO73U/edit?usp=sharing

Originaal

http://esamultimedia.esa.int/docs/eduspace/Kilimanjaro.pdf

Kilimanjaro kõrgusvööndilisus

Kilimanjaro kliima

Teadmiseks

Päikesekiirguse hulk ja sademed mõjutavad taimestikku, mis muutub kõrguse kasvades sarnaselt muutustega liikudes ekvaatorilt pooluste suunas e loodusvööndid vahetuvad ka mägedes.

Loodusvööndite hulk (taimekattetüübid) mäestikes sõltub sellest, kui kaugel ekvaatorist mäestik asub ja kui kõrge mägi on.

Näiteks Kilimanjaro mäel levivad metsad veel neljandal kilomeetril, kuid Skandinaavias lõpeb okasmetsadevöönd ühe kilomeetri kõrgusel.

Kõrgusvööndilisuse piirid ei ole nii selgepiirilised kui tasasel alal.

Seda tingib:

tuulepealne või tuulealune nõlv;

põhja- või lõunapoolne nõlb;

merepoolne või maismaa poolne nõlv.ˇ

Tuulepealsed nõlvad on sademeterohkemad, ekvaatoripoolsed nõlvad aga soojemad.